Arnika

Põnevad väljavaated

Bioloogiline mitmekesisus. Kui väike ravimtaim arnika õitseb, siis Marinella on nii põnevil, et ta saab vaevu magada. Saagikorstus on nii tähtis sündmus, et kõik naasevad Karpaatide Apuseni mägede küladesse.

Kellukeste helina saatel liigub külateel puust hobuvanker külainimestega, mis suundub mägedesse arnikat korjama. Ghetari külas on Florin Pacurar elanud suviti juba kaks aastat. 38-aastane mees õpetab Cluj-Napoca ülikoolis rohumaade majandamist ja juhib Ecoflora projekti, mille raames uuritakse piirkonna taimi ning püütakse säilitada Rumeenias väärtuslike loodusvarade kasutamist. Ta jõudis siia peaaegu 15 aastat tagasi, et lõpetada tema teadustöö. Arnika korje hooajal elab tema kahes puumajas tema töötajad ja üliõpilased.

Arnika- kohalike inimeste päästja

Kohalike elanike kõige olulisem taim arnika õitseb erekollaste õitega ja moodustab lehtedest maapinnale kaunid rohelised roostetid. Tänu selle ravivatele omadustele on see hinnaline komponent erinevates traditsioonilistes ravimites. Apuseni mägedes aitab arnika võidelda ka inimeste vaesuse vastu - see tagab kohalikele elanikele hea sissetuleku.

Suurimad loodusliku arnika kasvavualad on Rumeenia Karpaatide nõlvadel, sealhulgas Apuseni mägede nõlvadel. Kuid taim on väga tundlik. Kui niitudel karjatatakse liiga palju lehmi või kasutatakse keemilisi väetisi, reageerib arnika koheselt mulla muutunud tingimustele ja kaob. Arnika domineerib peamiselt looduslikel niitudel. Bioloogilise mitmekesisuse ja looduslike tingimuste säilitamiseks piirkonnas on oluline koguda taimi looduslikest kasvukohtadest.

Arnika raviv puudutus

Metsik arnika on väärtuslik aare. Päikesekollase õitega ravimtaim on väga tundlik ja õitseb ainult looduslikel niitudel. Lõuna-Karpaatides, Apuseni mägedes on sellised niidud endiselt olemas.

Väikesed päikesest pleekinud majakesed Apuseni mägedes on jäänud tühjaks. Paljud noored on oma küladest lahkunud, et otsida paremat tulevikku. Aga Weleda arnika korjamise hooaeg toob nad jälle tagasi.

Weleda tagab jätkusuutliku loodusliku arnika kogumise koos farmeritega. Arnika korjajad on välja õpetatud, kuidas taimi äärmise ettevaatlikkusega käsitleda.

Farmerid teavad, mida arnika saagikoristuse ajal otsida: puuvilla kogumiskottidesse peavad jõudma ainult täielikult avatud õied, millel on väga väike varreosa. Vähemalt üks õis peab jääma taimele, et see saaks järgmisel aastal uuesti õitseda.

Kui arnika kasvab looduslikul heinamaal, siis pakub niit farmeritele täiendavat sissetulekuallikat - ja omanikul on stiimul seda säilitada.

Farmerid koguvad Apuseni mägedest looduslikelt niitudelt aastas umbes 5000 kg värskeid arnikaõisi - see annab umbes 1000 kg kuivatatud õisi.

Transpordiks ja töötlemiseks on vaja õied ette valmistada. Selleks kuivatatakse puhtad õied spetsiaalses võrgus, mis paigutatakse spetsiaalselt valmistatud ahju.

Arnika parandab Apuseni mägede elanike elu aastaringselt. Nagu Florin Pacurar, kes tuli siia juba aastaid tagasi üliõpilasena. Täna on tal kaks hoonet, kus elavad noored, kes aitavad suvise saagikoristusega.

Arnika pakub ka Marinella Negreale ja tema perekonnale tulevikku. Marinella loodab, et ta saab arnika saagikoristamisega teenitud rahaga saata tütre ülikooli.

Arnika annab lootuse piirkonna elanikele ja tagab ka haruldase metsiku arnika jätkuva olemasolu. Igal suvel.

Kas minu pojale on ka tööd pakkuda?

"Me tahame luua mudeli, et piirkonna inimesed saaksid näha, mis on võimalik," ütleb Florin. Odav tööjõud ja odav tooraine ei peaks olema peamised stiimulid, vaid pigem säästev kasutamine, õiglased töötingimused ja kvaliteet. Florin nõuab põllumajandus- ja saagikogumisharjumusi, mis näevad ette, kuidas metsikuid taimi saab säästlikult koristada ja töödelda kõrgekvaliteedilise toote saamiseks.

Nende eesmärkide saavutamiseks korraldab Florin ja tema Saksa kolleeg igal aastal koolitusi kohalikule tööjõule. Lihtsate illustratsioonidega brošüür näitab ideaalset meetodit, kuidas arnikat säästvalt korjata.

Paljud inimesed tulevad küladesse tagasi, et aidata arnikat korjata. Nad veedavad suve töötades kõrgetel karjamaadel ja elavad lihtsates hüttides. Kui Florin liigub Calineasa platool, siis nad hüüavad talle: "Kas mu poja jaoks ka tööd on?"

Kui nad hakkavad arnikat korjama, ilmneb peagi, et igal inimesel on oma tehnika. Näiteks Marinella Negrea kasutab oma pöialt ja nimetissõrme selleks, et noppida õisikuid. Ta töötab kiiresti ja kasutab mõlemat kätt samal ajal. "Kui ma tean, et arnika õitseb, olen ma nii põnevil, et ma vaevu magan," ütleb Marinella. Tema elulaad on piirkonnale tüüpiline. Ta langes koolist välja 14-aastaselt ja abiellus 17-aastaselt. Täna on Marinella 32-aastane ja tal on 13-aastane tütar. "Ma tahan, et mu tütar õpiks ülikoolis, nii et tal õnnestuks siit külast ära minna."

Aidates inimesi ja loodust

Kui päike kaob kuusepuude tippude taha, algab projektimajas töö. Florini õpilased aitavad arnikat töödelda. Üks neist tühjendab metallist pinnaga lauale kalleid õisi. Nad eemaldavad väikesed kivid ja sobimatud õied. Puhtad õied pannakse tihedalt kootud võrkudesse, mis on kuivatusseadmes virnastatud üksteise peale.

Saagikoristus on alanud ja see tähendab, et Florini ja tema kaastöötajate jaoks on järgnevad nädalad väsitavad, kuna nad töötavad koidust kuni ehani. Kuid see tähendab ka, et nende kontseptsioon toimib: looduslike taimede jätkusuutlik kogumine on see, mis aitab inimesi ja loodust. Suur väljakutse on veenda selle piirkonna noori, et siin on nende tulevik. Veelgi olulisem on arnika loodusliku elupaiga säilitamine õigete meetmetega. Kuid kui inimesed usuvad, et nende tulevik seisneb kollastes arnikaõites, siis pole muretsemiseks põhjust.