Ajaloolased selgitasid faktid välja.

1921. aastal asutatud Weledal on seljataga pikk ja edukas ajalugu. Osa sellest ajaloost jäi aga Saksamaal valitsenud natsionaalsotsialistliku (natsi-) partei diktatuuri ja Teise maailmasõja varju. Sarnaselt paljudele teistele ettevõtetele oleme põhjalikult uurinud Weleda olukorda ja ettevõtte juhtkonna tegevust sel perioodil.

Antroposoofilise suunitlusega ettevõttena sattus Weleda natsidiktatuuri ajal korduvalt tootmiskeelu äärele – seda eriti pärast seda, kui Antroposoofiline Ühing 1. novembril 1935 Saksamaal keelustati. Weleda sai Saksamaal tootmist jätkata vaid seetõttu, et tegemist oli Šveitsi ettevõttega, Šveits aga hoidis natsionaalsotsialistliku Saksamaa suhtes neutraalset hoiakut.

  Ajaloolane Uwe Werner kirjeldab oma raamatus „Weleda 1921–1945“ (1) ettevõtte asutamist ning selle sotsiaalset, ökoloogilist ja majanduslikku visiooni. Samuti iseloomustab Werner aastaid 1933–1945 kui „ellujäämist ebainimlikus keskkonnas“. Ajaloolase selgitusel ei saa küll rääkida ettevõtte aktiivsest vastupanust, kuid teatud määral võib siiski viidata passiivsele vastupanule. Tema uurimistöö kohaselt ei osalenud Weleda natsidiktatuuri ebainimlikus poliitikas.

1943. aastal saatis Weleda Saksa relvajõududele ühekordse 20 kilogrammi oma külmakaitsekreemi (1). Tarne saadeti Sigmund Rascheri eraaadressile Münchenis. Ta oli sel ajal Saksa õhujõudude arst ja viis Dachau koonduslaagris SS-i, natsipartei eliitkaardiväe, heaks läbi salajasi katseid vangidega. Weledal polnud aimugi, kuidas kreemi kasutatakse. Rascher pani Dachau koonduslaagris vangid läbi hüpotermiakatseid ja kasutas sellega koos külmakaitsekreemi. Kuna tegemist oli suure salastatusega, ei teadnud Weleda kreemi kasutamisest. See avastati alles 1990. aastate lõpus, mil ka Weleda sellest teada sai. Ettevõte kahetses seda sügavalt ja saatis mittetulundusühingule kirjaliku vabanduse Holokausti laste kampaania (saksa keeles *Aktion Kinder des Holocaust* – AKdH). Lisaks avas Weleda oma ettevõtte arhiivid teaduslikuks analüüsiks, mille viis läbi Baseli Ülikooli ajaloo osakond. Ajaloolased (2) tegid põhjaliku uurimistöö ja jõudsid järeldusele, et Weledal puudus teadmine külmumisvastase kreemiga tehtud katsetest.

Franz Lippert (3) oli aednikmeister, kes rajas ja juhtis Schwäbisch Gmündis asuvat Weleda ravimtaimeaeda. 1940. aasta sügisel lahkus ta sellelt ametikohalt, olles ettevõttes sel ametikohal töötanud 16 aastat. Alates 1941. aasta septembrist vastutas ta Dachaus asuvas Saksa Uurimisinstituudis (DVA) biodünaamilise taimekasvatuse katsetööde eest. DVA „ürdiaeda“ – nagu seda nimetati – peeti küll koonduslaagri osaks, kuid see asus väljaspool laagri tegelikku territooriumi. Ta püüdis vangide olukorda kergendada. Sellest annavad tunnistust endiste vangide poolt pärast sõja lõppu antud kirjalikud tunnistused (4). Lippert töötas sellel kohal 1945. aasta märtsini, tegeledes kogu selle aja vaid biodünaamilise taimekasvatusega. Ajaloolane Uwe Werner märgib oma uurimuses: „Lipperti tuleb pidada ka tunnistajaks aastatepikkusele pimedusele režiimi suhtes, mille ebainimlik olemus jõudis talle teadvusesse liiga hilja.“ (5) Pärast sõda lõpetati Lipperti vastu algatatud tsiviilkohtumenetlus – mis toimus Saksamaal denatsifitseerimisprotsessi raames – 1948. aasta septembris põhjendusega, et ta ei ole „üldse süüdistatav“ (6). Pärast töösuhte lõppemist Weledaga 1940. aasta sügisel ei olnud Lippertil ettevõttega enam mingit kontakti.

EVZ Fond (saksa keeles: *Stiftung Erinnerung, Verantwortung, Zukunft* – „Mäletamine, Vastutus, Tulevik“) toetab ajalooga tegelemise projekte ja inimõiguste eest seismist ning on pühendunud natsirežiimi ohvrite abistamisele. Fond asutati 2000. aastal eesmärgiga maksta hüvitisi inimestele, kes olid natsirežiimi ajal sunnitööle sunnitud. Asutamiskapitali panustasid Saksamaa riik ja Saksa ettevõtlussektor. Ka Weleda andis fondile oma panuse, kuigi ettevõte polnud kasutanud sunnitöölisi ega osalenud mingis süüdiolevas tegevuses. Weleda liitus fondiga, et tunnustada Saksa ettevõtlussektori ühist vastutust natsirežiimi ajal toime pandud ebaõigluse eest. Weleda tollane juhtkond põhjendas seda järgmiselt: „Weleda AG ei ole oma ajaloo vältel kunagi kasutanud sunnitöölisi. Siiski tunnistab ettevõte sakslaste ühist vastutust ebaõigluse eest, mida sunnitöölised Teise maailmasõja ajal natsivõimu all kannatasid. Seetõttu liitus ettevõte 2000. aasta detsembri lõpuks Saksa ettevõtlussektori algatatud fondiga, tehes selleks vastava rahalise panuse.“

Fašismil, antisemitismil, natsionalismil ja rassismil ei ole meie ettevõttes kohta. Meie väärtused ja ettevõttekultuur on vastuolus sellise sügavalt vastuvõetamatu ja ebainimliku mõtte- ning tegutsemisviisiga. Kultuuriline mitmekesisus on meie jaoks oluline; see on inspireeriv ja väekas. Weledal on tütarettevõtted 22 riigis. Hoiame kõigi inimestega lugupidavaid suhteid. Meie põhimõtted, mis on meid suunanud juba ettevõtte asutamisest saadik, on järgmised:

• Me mõtleme, tunnetame ja tegutseme terviklikult.
• Võtame oma tegude eest vastutuse.
• Loome usaldust avatuse ja siiruse kaudu.
• Me tegutseme tervislikult ja tõhusalt, sest majanduslik edu teeb paljud asjad võimalikuks..
• Me inspireerime inimesi looduse väe kaudu.

Allikad:

(1) See Uwe Werner, Anthroposophen in der Zeit des Nationalsozialismus [Anthroposophists in the Time of National Socialism], p. 361.

(2) Prof. Dr. Heike Haumann, History Department, University of Basel, letter of 1 June 1998.

(3) See Uwe Werner, Anthroposophen in der Zeit des Nationalsozialismus [Anthroposophists in the Time of National Socialism], p. 330ff.

(4) See Uwe Werner, Anthroposophen in der Zeit des Nationalsozialismus [Anthroposophists in the Time of National Socialism], p. 332.

(5) See Uwe Werner, Anthroposophen in der Zeit des Nationalsozialismus [Anthroposophists in the Time of National Socialism], p. 285.

(6) See Uwe Werner, Anthroposophen in der Zeit des Nationalsozialismus [Anthroposophists in the Time of National Socialism], p. 334, note 122

Werner, Uwe: Anthroposophen im Nationalsozialismus (1933–1945) [Anthroposophists in National Socialism (1933–1945)], Oldenbourg Verlag, Munich, 1999.

Werner, Uwe: Das Unternehmen Weleda 1921–1945 [The Company Weleda 1921–1945], 1st edition, Berliner Wissenschafts-Verlag, Berlin, 2014.

Selg, Peter: Rudolf Steiner, die Anthroposophie und der Rassismus-Vorwurf [Rudolf Steiner, Anthroposophy and the Accusation of Racism], 1st edition, Verlag des Ita Wegman Instituts, Stuttgart, 2020.

Heisterkamp, Jens: Schatten der Vergangenheit [Shadow of the Past], Aktion Kinder des Holocaust [Children of the Holocaust Campaign]

Sonntags Zeitung, Arlesheim/Switzerland: Crème für KZ Weleda bedauert [Weleda Regrets Cream for Concentration Camp], in: Aktion Kinder des Holocaust, http://www.akdh.ch/ps/ps_05.html.

Anthroposophie gegen Rassismus [Anthroposophy Against Racism]

Stiftung EVZ – Erinnerung Verantwortung, Zukunft [Remembrance, Responsibility, Future Foundation]